Laps ei kuula mind, mida mina teha saan?

“Lapse isiksuse põhi kujuneb eelkoolieas. See, milline inimene lapsest kasvab ja kuidas ta oma tulevaste eluülesannetega toime tuleb, oleneb paljuski sellest, kuidas ta on kasvanud. Kas on olnud piisavalt armastust ja hoolt? Kas suhtlemine on olnud väärikust hoidev? Kas on olnud küllaldaselt piire-reegleid, vanemlikku kontrolli ja eakohast nõudlikkust?” – Meelike Saarna

Just piiride seadmisest ning vanemlikust vastutusest lapse kasvatamisel aprillikuises vanemate kooli loengus räägimegi. Meelike Saarna avab loengus järgmisi teemasid:

  • Mida teha, kui piirid ei pea ning reeglid ei kehti?
  • Kuidas luua suhet, kus nii lapse kui ka vanema piirid on olulised ja arvestamist väärt?
  • Millised käitumised kahjustavad suhet, millised aitavad seda taastada ja parandada?
  • Milline on lapse arengust lähtuv piiritlemine? Millal kehtestada, millal kuulata?
  • Mis aitab loobuda võitlemisest ja luua dialoogi ning koostööd.
  • Kehtestamise-piiritlemise erinevad mudelid ja kuidas neid rakendada.
  • Kuidas tulla toime tunnetega, mis paratamatult probleemolukorraga kaasnevad.

 

Loeng toimub 02.aprillil kell 17.30-19.00 eesti keeles.

Loengus osalemiseks on vaja täita registreerimisvorm ning tasuda osalustasu 10 eurot* SA Avatud Kool arveldusarvele EE542200221059790946, selgituseks “Vanemate kool 02.04 + osaleja(te) nimi”.
*Osalustasu 10 eurot kehtib ühe pere mõlemale vanemale.

Registreerimisvorm

 

Häälestumiseks soovitame lugeda Meelikese mõtteid Nutiseadmetest, autoriteetsuse kriisist ja vastutusest tema 10.01 ERR arvmusportaalis ilmunud artiklist.

Meelike Saarna on pika-ajalise kogemusega koolitaja, lektor ning pere- ja paariterapeut, kes enda kohta kirjutab selliselt:

“Mulle meeldib realistlik vaade: elus ja suhetes vahelduvad õnnelikud ja rahulolu pakkuvad ajad selliste aegadega, kus probleemid kuhjuvad ja toimetulek võib olla ajutiselt raskendatud. Kriis kuulub elu juurde. Edukalt läbitud kriis on enamasti heade muutuste läte. Ent vahel tõesti ei tea, kuidas edasi minna. On normaalne küsida abi, kui ise ei tea ega oska.

Rahulolevamad on need inimesed, kes elus ettetulevaid kaotusi normaliseerida oskavad, kuid samas ei nõustu neisse kinni jääma, vaid on valmis edasi minema, muutuma. Või ka rahu tegema ja leppima.”

Lisainfo: www.meelikekoolitus.ee